Pühajärve mõis, tänane Pühajärve Spa & Puhkekeskus, kuulus 1376. aastast rüütlitele Hermann ja Otto von Uexküllile. Mõisa nimi oli tollal Wollust. Aastast 1836 sai rüütlimõis uue omaniku krahvinna von Stackelbergi soovil nimeks Heiligensee (Pühajärv). 1920. aastatel kujunes Pühajärve Puhkekodu Eesti kunstnike ja kirjanike ning teiste loomeinimeste hulgas populaarseks ja elitaarseks suvituskohaks. 1940. aastatel rajati Pühajärve mõisa hoonetekompleksi puhkekodu, mis väikeste vaheaegadega töötas ligi 60 aastat.

Legendi kohaselt sai Pühajärv oma nime pühalt tammehiielt järve põhjakaldal. Aastasadu on imekaunist järve peetud pühaks ja maagiliseks paigaks, mille kaldal on tähistatud jaaniööd, peetud laulupäevi ja suvemuusikakontserte. Ajalooürikute järgi on allikaterikas Pühajärv nõudnud aastasadade jooksul hulga ohvreid.

Pühajärve Spa & Puhkekeskuse territooriumil paikneb neli looduskaitseobjekti: Pühajärv, Sõjatamm, Sõjatammik ja Pühajärve mõisapark. 2003. aasta lõpus korrastasime ja valgustasime kõik mõisapargi jalutusrajad ning valmis hotelli territooriumi läbiv Pühajärve-Kääriku jalgrattatee. Taastasime ka mõisapargi vanad tiigid ja jalutussillad.